SÜGIS :(

Teate, SÜGIS ON UKSETAGA :(.. Masendavalt külm oli täna ikka. Mul oli täna konkreetselt 5 asja seljas, siis oli enamvähem ( 2 neist joped, üks pusa ). Aga selle külma sügisilma kontrastiks oli meil täna hea trenn. Olenemata vastikust tuulest, mis kõrvus vihises ja 10 kraadist väljas ( kui mitte vähem :| ) oli minu ja Othello trenn siiski väga positiivne. Vastutuult oli küll raske edasi sõita, aga see ei olnud hobuses kinni.
Üldiselt olen hobuse rohkem enda alla sõitnud. Seda on raske sõnadesse panna.. aga ma üritan. Ta nagu totaalselt kuuletub nüüd minule ja kuulab igat minu märguannet ning täidab need. Tänane trenn täielikult kinnitas seda. Kõik üleminekud ja kõik on nii palju paranenud. Oleme saavutanud hea koostöö ja üksteise mõistmise. (Ma loodan, et ka kõrvalised inimesed ütlevad nähtu kohta sama. Loodan, et see pole ainult minu illusioon, et kõik toimib.. sest nii mulle tõesti hetkel tundub).. halvemal juhul on see lihtsalt üks tõusupunkt ja edasi läheb jälle kõik vana rada. (Moving on. One step forward and two steps back... but still moving !)
Igatahes hobune on hakanud end kuklast paremini kandma ja tagumist osa jõulisemalt kasutama. Täna üritasin peatusi sujuvamaks saada, et hobune ei vajuks esiotsale, vaid jaotaks raskuse võrdselt.. Kasutame hobuse tähelepanu saamiseks endiselt poolpeatust.
Kõik galopiüleminekud ja kõik suudame teha nüüd nii, et hobune ei vaju enam üle ratsme.. Eest ka ei kisu. Jätkuvalt teeme poolpeatusi pea iga nõudmise ette (mis aitab kohutavalt hästi, soovitan !). Tegime diagonaale keskmises traavis, x'is 3-4 sammu võtsime kokku ja edasi jälle keskmises. Päris hästi tuleb alla tagasi keskel :), nii positiivsust täis trenn oli täna. Õõh, hea meel kohe.

Vaatasime uusi skeeme ka, otsustan nüüd mida ja kus sõita.

Kui ilm lubab, siis mingipäev tegeleme ehk rohkem sääre eest astumisega. Üritan natuke seda endale selgemaks teha ja siin lahti seletada. Kui midagi nihu on, siis parandused asjatundjatelt on alati teretulnud.
Niisiis, et hobune saaks liikuda korraga küljele ja edasi peab ta tooma oma tagumised jalad raskuskeskme alla, mis nõuab koondust.
Galopis kasutame selleks jällegi asendamatut poolpeatust. Andmaks hobusele märguande, et midagi hakkab toimuma. Sellega valmistan ka enda uueks märguandeks ette. Seejärel hakkan hobust välimise säärega välja suunama ning sisemise säärega hoian teda sirgena ( Hetkel pidasin välimiseks sääreks seda säärt mis jääb hobuse liikumissuunale vastupidises suunas ning sisemiseks seda säärt, mis jääb hobuse liikumise suunas. Ehksiis vasakule sõites mõtlesin paremat säärt välimisena ning vasakut sisemisena... aga kuna hobuse pea peaks ideaalis olema liikumisesuunale vastupidises suunas (mitte päris paindes, vaid praktiliselt sirge), siis oleks vist teistpidi õigem. Ei oska seisukohta võtta kumb varjant õigem on. Võite parandada kui valesti, ma olen vilets seletaja. )
Ühesõnaga selle kõige tagajärjel peaks hakkama toimuma kahel rajal küljele-kokku liikumine. Minul igatahes asi toimib :).
Traavis kipub ikka tagumine osa natuke maha jääma ning üritame hakata sellega rohkem tegelema.
Vähem Möla ja Rohkem Tööd ! ;) - See ongi lihtne edu saladus. (minu puhul :D)