Nero

Hooaeg on läbi saanud ja poiss puhkab :).. Väike pilt meenutuseks eelmisest hooajast. Autor: Ago Ruus.

:///

Kahjuks olen sunnitud panema Prody müüki :/.. Miski ei arene kuhugi kõik jääb alati poolikuks ja millegitaha kinni. Head-aega ratsaspordimaailm !

Getting better.. maybe ?

Mind ka siin näha, üle kuu/kahe ?..
Ühesõnaga trenni ma väga teha ei jõua, sest autokool röövib minult viimase aja kooli kõrvalt.. aga see selleks.
25.-27. november on laager, ehk tänasest kolmapäevani. Võtsin ratsastused ainult, kuna hüppamiseks trenni pole teinud. Alla siis treeneriks.
Nunnukas mul kolm päeva Väänas nüüd, ''naudib'' boksielu :D.. või kuidas nüüd öelda. Igatahes, kordetasin täna enne ette natuke, sest ta on seisnud :(.. polnudki midagi väga hullu, mõtlesin, et hakkab loopima igaltpoolt, aga seda ei juhtunudki.
Nii, siis natuke trennist kah. Esimese trenniga jäin VÄGA rahule. Kõik jutt oli väga arusaadav ja õiges kohas öeldud. Palju infot tuli :). Tegelesime üleminekutega, rapsis peaga palju, lõpuks oli juba päris hea. Hakkasime iga sammu eraldi välja töötama. Sõitsin tagant peale ja lasin pikemaks minna, siis hakkasin kokku võtma igal sammul.. kuni peaaegu sammuni välja, aga sammule siiki ei jäänud. Päris hästi toimis. A suht jahukoti tunne oli mul täisistakus, ma poleks nagu 2 aastat sõitnud, mitte 2 kuud. :DD Sõitsin natuke ümaramaks kah nii, et hobuse kukal oleks koguaeg ringi joonel. st. et kukla järgi tõmmatud joonest peaks moodustuma korralik ring. Kukal ees - keha järgi. Ühtepidi natuke paremini, teistpidi kehvemini. Poiss peaks natuke tagant peale ka rohkem jooksma, laisavõitu ;D
Tegelesime ka elava sammuga. Algul ratsmeta, pärast ratsmega. Kõnnib küll, kui viitsib ja tahab... aga sellist intensiivsust endal pole, ikka peab edasi sõitma pidevalt.
Galopp oli nii nagu oli. Raske on edasi sõita teda. Ta on galopis liiga kinnine või lihtsalt ei liigu. Aga läks küll kui natuke seljas vaeva näha :D.
Pärast andis keegi (kelle nime ma ei mäleta) mulle natuke näpunäiteid ratsmete kasutusest. Kahandasime ringi, kuni sõitsin lõpuks täiesti ümber tema, hiljem jälle ring ringi haaval suuremaks. See toimis küll päris hästi, jäin päris rahule.
Kui poiss nii nihverdis poleks, jääks täitsa rahule... JA MINA, PEA PÜSTI !
Aga ma pean end tõsiselt käsile võtma, sest see 40min ratsastustrenni väsitas täitsa ära, hea, et täisistakus pistma ei hakanud :D:D. Eks näis siis mis homme ja ülehomme :)

Hüppame.

Käisin täna trenni tegemas Othelloga. Hüppasime natuke ja proovisime veidi skeemi ka. Üksikuid kohti, niipalju kui ma kiirkorras suutsin omale selgeks teha. Hobune on jätkuvalt hea ja toimib hästi, mille üle on mul endiselt ainult väga hea meel :). Hüppasime täna ka natuke rohkem. Nii mõnusaks ja rahulikuks läinud, mõtlesin, et kas see ikka on Othello mul all. Igatahes tulin järjest nii, et vasakust jalast kahene rida jasiis teine kahene otsa kohe. Mõnusas tempos läks ja hästi hüppas, samm klappis ja päris okei oli (: Ta pole mul kunagi nii hästi hüpanud all.. ehk latindusest oli kasu ?.. Aga see selleks. Laup. me siis võistlema, eks näis mis saab :)

Travers, renvers ja maalatid..

Mitte, et need kolm asja kuidagi omavahel seotud oleks, aga need olid mu tänase trenni põhiteemad.
Alustuseks tegime nagu ikka hobuse soojaks, vabas sammus, seejärel järjest pikemaks... võtsin ratsmed, proovisin keskmist ja läksin siis traavile üle. Algul proovisin traavis Traversit ja revensit. Traversi puhul surusin välimise säärega hobuse tagumise osa sisse ning sisemise säärega hoidsin esimest otsa rajal. Revensi puhul viisin sisemise jala natuke tahapoole ning lükkasin hobuse tagumise osa vastu aeda ning samas välimisega hoidsin hobust ümarana. Kuidagi naljakas tundus see kõik minujaoks. Kippusin üle painutama ka natuke.. aga mõned sammud tuli täitsa hästi välja. Galopis polnud ka viga.. täitsa tuli. Seda kõike on seletada palju raskem kui ise teha. Ma üldse nõrk analüüsija ja kirjeldaja. :(
Tegelesime täna ka maalattidega. Algul traavis, hiljem galopis. Mõned korrad läks poiss natuke põlema, aga eks ta läks juba trenni algul ka natuke vinti nende külgliikumistega. Galopis tulin pm. nagu voldist maalatte. Mõned korrad tuli samm nii hästi välja ja tempo oli hea stabiilne. Ma ise ikka nii harjunud sellega, et kui näen, et samm ei klapi, siis lükkan ühe sammu pikemaks enne latti.. täitsa hästi sobis siis vahe. Üldse kuidagi hästi stabiilselt ja mõnusalt tuli viimased korrad. Proovisime nagu mingit lühikava koos Madeiraga, sünkroonis. Galopis keskliinile, kahelepoole rajale, keskliinile - peatus ja galopis välja. Nii rahulikku ja stabiilset galoppi tegi Madeira kõrval.. Esimene kord jäime liiga pikalt seisma ja ei saanud enam kohapealt galoppi, aga teinekord tuli hästi välja.
Järgmine kord lähme äkkki kuhugi trenni ja mingiaeg tahaks hüpata ka :).
Poiss nii rõõmustas mind täna, üldse läheb meil niihästi praegu.

SÜGIS :(

Teate, SÜGIS ON UKSETAGA :(.. Masendavalt külm oli täna ikka. Mul oli täna konkreetselt 5 asja seljas, siis oli enamvähem ( 2 neist joped, üks pusa ). Aga selle külma sügisilma kontrastiks oli meil täna hea trenn. Olenemata vastikust tuulest, mis kõrvus vihises ja 10 kraadist väljas ( kui mitte vähem :| ) oli minu ja Othello trenn siiski väga positiivne. Vastutuult oli küll raske edasi sõita, aga see ei olnud hobuses kinni.
Üldiselt olen hobuse rohkem enda alla sõitnud. Seda on raske sõnadesse panna.. aga ma üritan. Ta nagu totaalselt kuuletub nüüd minule ja kuulab igat minu märguannet ning täidab need. Tänane trenn täielikult kinnitas seda. Kõik üleminekud ja kõik on nii palju paranenud. Oleme saavutanud hea koostöö ja üksteise mõistmise. (Ma loodan, et ka kõrvalised inimesed ütlevad nähtu kohta sama. Loodan, et see pole ainult minu illusioon, et kõik toimib.. sest nii mulle tõesti hetkel tundub).. halvemal juhul on see lihtsalt üks tõusupunkt ja edasi läheb jälle kõik vana rada. (Moving on. One step forward and two steps back... but still moving !)
Igatahes hobune on hakanud end kuklast paremini kandma ja tagumist osa jõulisemalt kasutama. Täna üritasin peatusi sujuvamaks saada, et hobune ei vajuks esiotsale, vaid jaotaks raskuse võrdselt.. Kasutame hobuse tähelepanu saamiseks endiselt poolpeatust.
Kõik galopiüleminekud ja kõik suudame teha nüüd nii, et hobune ei vaju enam üle ratsme.. Eest ka ei kisu. Jätkuvalt teeme poolpeatusi pea iga nõudmise ette (mis aitab kohutavalt hästi, soovitan !). Tegime diagonaale keskmises traavis, x'is 3-4 sammu võtsime kokku ja edasi jälle keskmises. Päris hästi tuleb alla tagasi keskel :), nii positiivsust täis trenn oli täna. Õõh, hea meel kohe.

Vaatasime uusi skeeme ka, otsustan nüüd mida ja kus sõita.

Kui ilm lubab, siis mingipäev tegeleme ehk rohkem sääre eest astumisega. Üritan natuke seda endale selgemaks teha ja siin lahti seletada. Kui midagi nihu on, siis parandused asjatundjatelt on alati teretulnud.
Niisiis, et hobune saaks liikuda korraga küljele ja edasi peab ta tooma oma tagumised jalad raskuskeskme alla, mis nõuab koondust.
Galopis kasutame selleks jällegi asendamatut poolpeatust. Andmaks hobusele märguande, et midagi hakkab toimuma. Sellega valmistan ka enda uueks märguandeks ette. Seejärel hakkan hobust välimise säärega välja suunama ning sisemise säärega hoian teda sirgena ( Hetkel pidasin välimiseks sääreks seda säärt mis jääb hobuse liikumissuunale vastupidises suunas ning sisemiseks seda säärt, mis jääb hobuse liikumise suunas. Ehksiis vasakule sõites mõtlesin paremat säärt välimisena ning vasakut sisemisena... aga kuna hobuse pea peaks ideaalis olema liikumisesuunale vastupidises suunas (mitte päris paindes, vaid praktiliselt sirge), siis oleks vist teistpidi õigem. Ei oska seisukohta võtta kumb varjant õigem on. Võite parandada kui valesti, ma olen vilets seletaja. )
Ühesõnaga selle kõige tagajärjel peaks hakkama toimuma kahel rajal küljele-kokku liikumine. Minul igatahes asi toimib :).
Traavis kipub ikka tagumine osa natuke maha jääma ning üritame hakata sellega rohkem tegelema.
Vähem Möla ja Rohkem Tööd ! ;) - See ongi lihtne edu saladus. (minu puhul :D)

Kohila 2v

Läks hästi ja samas käkkisin ise ära.
Skeem 63.42%, ts 4. koht. Kokkuvõttes 2, kokku oli meid 10.
Tere, Mina olen Marilyn ja ma UNUSTASIN JÄLLLE ÄRA SAMMMUOSA ning kaotasin sellepärast esimese koha, too bad. Nimelt oli ka esimese koha protsent 63.42, kuid mul oleks olnud 66.25%, ilma veata. :/ Pidin teisega leppima. Hobune toimis üldiselt hästi. Elav, energiline ja üldse väga mõnus.
Takistussõit läks nagu läks. See oli vist mu kõige ekstreemsem takistussõit üldse, aga samas oli põnev ja pole hullu midagi, peamine, et läbi sõitsime. Me pole üldse hüpanud ka.. Hüppamine oli muidugi ka viimane asi millepärast sinna minna sai, aga see selleks.