positiivsed.
Maapinda kattis nagu ikka must pori ning vesi, seega võite arvata,
et ilma raudade ja krihvideta on hobusel päris libe.. kuid üllatuseks
ei olnudki väga hull.. Sõitsime suurel karjamaal kah, niiet võibolla
siis sellepärast.
Istusin selga jällegi positiivsete emotsioonidega, sest otsest kartust
mul selle hobuse ees ei ole, kuigi jutud mis teistega on juhtunud on
hoopis vastupidised minu nägemusest sellest hobusest.
Hobune oli algul kuidagi hästi kinnine ja napi liikumisega, üritasin
sammu liikuvamaks saada.. Tal oli nagu selline piir, et kui natukene
togid teda, siis ta ei tee välja, kui natuke veel togid, siis läheb
traavile, kuid lõpuks sääre ja steki koputusega saavutasin oma
tahtmise päris kiiresti.
Traavi üritasime täna saada natuke vabamaks ja sirutatumaks..
Algul seljast tundus küll hästi kinnine ja jäik, natuke peale sõites
tõi jalad kõhualt välja küll, ainult sirgel ta eriti püsida ei taha, ikka
vajub natuke vasakule, natuke paremale..
Kokkuvõttes oli ta nii tubli ja ta nii meeldib mulle :)!
